Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 5. Rootsi kirik Tallinnas

Keskajal olid Rootsil Tallinnaga tihedad sidemed. 1561-1718 elas Tallinnas mitu tuhat rootslast. Toompeal oli rootsi kogudus ja all-linnas said rootslased 1629. aastal oma kiriku endises Mihkli nunnakloostris. Kogudus võttis kloostri kiriku nime üle ja kannab seda tänase päevani. Koguduse kroonikud jutustavad, et rootslased olid kirikusõbralikud, kuid nad kaklesid kirikus paremate kohtade pärast ja tegelesid jumalateenistuste vahel hooraeluga. Kirik sai suuri annetusi, nagu altar, kantsel ja baptisteerium, viimase kinkis Karl XI.

Kui tsaar Peeter I sai võimu Tallinnas enda kätte, võttis ta 1716. a. Rootslastelt nende kiriku ja tegi sellest Vene garnisoni kiriku. Rootsi kogudus jäi kodutuks kuni 1733. a., mil neile juhatati uus kirikuruum. See oli keskaegne seegihoone. Kaasa võeti vana kirikuinventar. Selles majas tegutses rootsi kogudus 1944. aasta sügiseni, kui suurem osa koguduse liikmeist Eestist põgenes. Nõukogude võim pani kiriku kinni. Sisustus tassiti laiali, varastati, põletati ja rikuti. Kantsel asub praegusel ajal lahtimonteeritult riigi kunstimuuseumi keldris, altar on Märjamaa kirikus ja Karl XI kingitud esinduslik baptisteerium on muuseumieksponaat. Pingid, pildid, seinalühtrid, laes rippunud laevamudelid ja teised kirikule kuulunud esemed on jäljetult kadunud. Nõukogude võim muutis kiriku raskejõustikusaaliks, millena seda kasutati 1992. aasta sügiseni.

Kuigi eestirootslaste enamik elas Lääne-Eestis, täitis Rootsi Mihkli kogudus sõdadevahelisel ajal rahvusrühma keskuse funktsiooni. 1909. aastal loodi Svenska Odlingens Vänner (SOV), ühendus, mis pidi kaitsma eestirootslaste huve ja mille juhatus asus koguduse ruumides. Napilt kümme aastat hiljem tuli välja eestirootslaste ajalehe "Kustbon" ("Randlane") esimine number. Ka ajalehe toimetus oli koguduse ruumides. Nii Svenska Odlingens Vänner kui "Kustbon" jätkasid pärast 1944. aastat oma tegevust Rootsis.

1908. aastal külastas Mihkli kirikut Gustav V, kes oli Tallinnas läbisõidul Peterburi. Ka 1929.a. käis kuningas kirikus, olles ametlikul visiidil noores Eesti Vabariigis. 1932. aasta suvel, kui Tartu Ülikool sai 300-aastaseks, külastas kirikut kroonprints Gustaf (VI) Adolf ja 1936. aastal tema poeg prints Gustaf Adolf. Traditsioonid elavad edasi. Ringkäigul Tallinnas 22. aprillil 1992 külastasid Mihkli kirikut kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Liivakotid olid tookord juba alla võetud ja maadlusmatid kokku rullitud. Ainult terav higilõhn oli ikka veel alles, kui ootusärevil eesti-rootslaste järeltulijad kirikus kuningat ja kuningannat vastu võtsid. Kuningapaari külaskäik kiirustas tagant otsust rahuldada taasloodud rootsi koguduse palve saada tagasi oma kirik. Juba samal sügisel võis kogudus vanas kirikus jälle jumalateenistusi pidada.