Rootsi mälestised Eestis
Hans Lepp
Peatükk 19. Haapsalu loss
Jacob De la Gardie l oli meeldiv võimalus nautida kuninglikku suuremeelsust. Ta omandas Läänemere provintsides mõisaid. Peale selle, et Jacob De la Gardie oli väejuht, oli tal ka majanduslikku mõtlemist. Ta võttis osa sõdadest Venemaa ja Poola vastu ning kogus sel ajal endale suure varanduse. 1623. aastal ostis ta Hiiumaa ja novembris 1625 muretses endale kuninga toetuskirja, et saada Haapsalu linna ja selle ümbruses oleva maa omanikuks. Ta ostis maa 66 850 taalri eest. Sellega sai Jacob De la Gardie nüüd oma suurima valduse.
Kui De la Gardie omandas Haapsalu, olid nii linn kui maa selle ümber muserdatud paljudest sõdadest. 1576 olid venelased rüüstanud ja maha põletanud vana piiskopilinnuse. Krahv otsustas kohe, et linnus tuleb remontida ja uuendada. Ta laskis Tallinnast kohale saata kiviraiduri Arent Passeri, kes esitas talle alles oleva ümberehitusplaani. Tõsisem töö algas 1640-ndatel aastatel. Kõigepealt remonditi ning seati korda mõned lossi tähtsamad ruumid nagu kuningasaal ja söögisaal. Ka kirik remonditi ning parki ehitati aiamajake.
Haapsalu loss
Paljudele käsitöölistele ja ehitusmeistritele, kes olid Eestimaal krahvi teenistuses, anti ehitusprojekt ning nad sõitsid Rootsi ja töötasid Jacob De la Gardie kahel suurel ehitusel - Stockholmi lähedal Jacobsdalis ja Makalösis. Kujur Joakim Winter tegi töid nii Haapsalus kui Makalösis ja Jacobsdalis. Haapsalu krahvkonna päris Jacobi vanem poeg Magnus Gabriel De la Gardie, kes, nagu tema isagi, oli sündinud Tallinnas. Kui Magnus Gabriel kaotas oma valdused Saaremaal, otsustas ta, et peab täide viima oma isa plaanid ning Haapsalu lossi ümberehituse lõpule viima. Kuid plaanid ei piirdunud üksnes linnuse remontimisega. Ta istus joonestuslaua taha ning tegi uue lossiplaani, milles polnud märkigi vana keskaegse linnuse asümmeetrilistest vormidest. Abiks oli tal teiste hulgas ka arhitekt Mattias Holl, kelle juhendite järgi viidi ellu mitmed ümberehitusplaanid. Ühel säilinud joonisel aastast 1665 võib näha imposantset renessansslossi neljakandilise lossiõue ja eraldi seisva kellatorniga. 1660-70-ndatel aastatel edenesid tööd Haapsalu lossis üsna kiiresti, kuigi põhiliselt tehti seal sisustus- ja remonditöid. Tõenäoliselt taheti nende töödega valmis saada enne, kui alustada tõsisemat ümberehitust.
Kuid Magnus Gabriel De la Gardie majanduslik seis ei lubanud neil suurejoonelistel plaanidel Haapsalus reaalsuseks saada ning 1680-ndatel aastatel töö katkes. Varsti pärast seda müüs ta lossi oma sugulasele Otto Wilhelm von Königsmarckile. Mõned aastad hiljem põles loss maha ning on sellest ajast saadik varemetes.
Nüüd keskendus De la Gardie oma Rootsis asuvatele lossidele, peamiselt Läcköle, kus ta suures osas teostas selle, mida oli kavatsenud teha Haapsalus. Nagu isa, võttis ka tema Haapsalust kaasa nii arhitektid kui ka käsitöölised. Haapsalu lossikirik sai 17. sajandi teisel poolel osalise toreda barokksisustuse, millest kahjuks tänaseni pole midagi säilinud. 1726. a. purustas torm kiriku katuse. Sellest ajast kuni 1899. aastani seisis pühamu kasutamiskõlbmatuna. Siis ehitati uus katus ning kirikut hakati taas kasutama. 1944 sulges Nõukogude võim kiriku ning kogu sisustus põletati. 1960-ndatel aastatel tahtsid uued võimukandjad kasutada Haapsalu keskaegset toomkirikut siseujulana. Tänu sellele sai kirik katuse alla. 1980-ndate aastate lõpul kirik restaureeriti ja nüüd peetakse seal jälle jumalateenistusi. 24. aprillil 1992 külastasid Rootsi kuningas ja kuninganna ametlikul külaskäigul Eestisse ka Haapsalu lossikirikut.