Rootsi mälestised Eestis
Hans Lepp
Peatükk 6. von Roseni palee Pikk t. 28, Rootsi saatkond Tallinnas
Rootsi ajal ehitati Tallinnas suhteliselt vähe maju. Seletus on väga lihtne, linn oli rootslaste tulekuks 1561. a. juba ammu valmis saanud. Rootsi ajal sai aga nii mõnigi maja uue fassaadi. Oli tavaline, et ehitati kokku kaks kõrvutiasuvat maja ja tehti neile ühine lai fassaad. See oli 17. sajandi teisel poolel väga moes. Üks linna hiilgavamaid aadlipaleesid - perekond von Roseni maja Pikk tänav 28 - ehitati sel ajal, kui Tallinn oli Rootsi võimu all. 1670-ndatel aastatel ehitatud palee on välimuselt klassikalise baroki kaunimad näiteid Eestis. Oma alumise korruse, harmooniliselt komponeeritud fassaadi, rütmiliselt jagatud sammaste, aga samuti oma kõrge katusega on palee Tallinnas täiesti unikaalne ehitis. Üks sarnane maja oli enne viimast maailmasõda ka Narvas.
Ehitusperemees Axel von Rosen sündis 1624. aastal Ingerimaal kuberner Bogislaus von Roseni pojana. Kuberner oli väga jõukas mees, kes laenas Rootsi Kuningriigile heldekäeliselt suure summa raha, kui Gustav II Adolf valmistas armeed ette 30-aastaseks sõjaks. Poeg Axelit kasvatas Johan Skytte, kes hoolitses tema hariduse eest. Pärast õpinguid Uppsalas sõitis Axel von Rosen Euroopasse oma haridust täiendama. Kuninganna Kristina soovituskiri avas tee nii Leydeni kui Pariisi ülikooli. Pärast õpinguid Euroopas kutsus isa Axeli koju Eestisse, kus temast sai Tartu õuekohtu viitsepresident ja mõned aastad hiljem Eestimaa asehaldur.
Maatüki Pikk tänav 28 sai Axel päranduseks oma isalt. Seal seisid mõned lagunenud majad, mis lammutati. Linna raad arvas, et need majad moonutavad tänava muidu nii elegantset ilmet. Vaevalt olid majad ära koristatud, kui tuli uus kaebus, et maatükile midagi ei ehitata.1660-ndate aastate lõpus tutvustati uue maja jooniseid. Joonistega ei oldud rahul ja kurdeti, et von Rosen ei järgi linnas üldkasutatud ehitusstiili, kus maja katuseviil asetseb tänavapoolses küljes. Kui ehitus lõpuks lahti läks, kaebasid naabrid Mustpeade vennaskonnast, et von Roseni uus maja varjutab vennaskonna suure saali akna. Vaatamata protestidele ja kaebustele viis von Rosen palee ehituse 1670-ndate aastate algul lõpule. Majaplaani autor pole teada. Üks nimi, mida nimetatakse seoses von Roseni paleega, on arhitekt Johan Tobias Albinus. Albinus on joonestanud mõned 17. sajandi paleed Södermalmil Stockholmis. Teine võimalik arhitekt on Jacob Stael von Holstein, kes muu hulgas oli Narva mõnede suuremate paleede autor. Axel von Rosen ei saanud oma kauni palee üle kaua rõõmu tunda. 1679. aastal ta suri ja maeti Tallinna Oleviste kirikusse. Maja pärandas ta nooremale pojale Bengt Gustav von Rosenile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele. 18. sajandi lõpus müüdi krunt viitseadmiral Palaenskoyle ja maja kasutati admiraliteedihoonena. Järgnevatel aastakümnetel vahetas maja mitu korda omanikku ja iga omanik tegi seal põhjalikke ümberehitustöid. Aja jooksul muudeti maja sisemust sedavõrd, et selle algupärane ilme on täielikult kadunud.
Nõukogude ajal oli von Roseni palees vedurijuhtide kool. Erilist austust maja kultuuriloolise väärtuse vastu ei olnud kool üles näidanud, eriti kui arvestada, millises seisus see oli, kui Rootsi riik 1992. aasta 1. jaanuaril selle üle võttis. Mingit vanemat sisustust polnud säilinud, seepärast võis maja sisemuse üsna suurt avarust kasutades vastavalt tellija soovidele ümber ehitada. Ühes ruumis leidus pärast ajutise seina mahavõtmist siiski jälgi ka barokiajastust. See oli kolmanda korruse suur saal, mis kunagi oli arvatavasti palee peosaal. Saal erineb kõrvalasuvatest ruumidest tunduvalt kõrgema lae poolest. Seepärast otsustati see saal muuta võimaluste piires barokkstiilis ruumiks. Maha pandi mustriga laudpõrand. Lagi kaeti dekoratiivse kipskrohviga, mille eeskujuks võeti üks 17. sajandist pärit loss Stockholmis. Saalis on ka vana mudeli järgi valmistatud uued nahktoolid. Seintel ripuvad Eestimaad valitsenud kuue Rootsi kuninga portreed.