Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Sissejuhatus

Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis.

Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku.

Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik reorganiseeriti. Rootsi aadel valitses suurel maa-alal. Eestimaa idaservas ehitati välja Narva linn - barokkstiili parim näide Põhja-Euroopas. Narvat peeti nii tähtsaks, et sellest taheti teha kogunisti Rootsi riigi teist pealinna.

Kuid mälestisi rootsluse kohta vib Eestimaal leida ka hilisemast ajast. Kuigi Rootsi kaotas võimu Läänemere idakaldal, säilisid kontaktid kahe maa vahel.

See väike teejuht on abiks neile, kes soovivad lähemalt tutvuda paikadega, kus kohtuvad Eesti ja Rootsi, nii meenub meie ühine ajalugu keskajast tänapäevani.

Olen põhimõtteliselt kasutanud eestikeelseid kohanimesid. Eestirootsi alade puhul on kasutatud rootsikeelseid nimesid. Erandiks on Kolk, eesti keeles Kolga, kus ma ajaloolisel phjusel olen valinud sama kohanime, mida kasutati siis, kui Stenbockide suguvõsa seal asus. Sama kehtib ka Karl XII talvelaagri kohta, mille nimi sel ajal, kui kuningas seal elas, oli Lais, mitte Laiuse.

 

Tallinn, juuli 1994

Hans Lepp