Kiriku ja koguduse ajaloost
Lühiülevaade Rootsi-Mihkli koguduse ajaloost
Rootslasi on Tallinnas asunud juba keskajast. Kuidas ja millal nad Eesti saartele ja rannikualadele sattusid, ei ole täpselt teada. Kirjalikke teateid eestirootslaste kohta on juba aastast 1294. Seetõttu võib arvata, et rootslased asusid siia peagi pärast Tallinna asutamist. Enamus rootslastest asus siiski Eesti saartele ning põhja- ja läänerannikule.
Reformatsioon jõudis Eestisse varem kui Rootsi ning seoses sellega hakati kogudustes jumalateenistusi pidama emakeeles. Rootsi koguduse asutamisaeg ei ole täpselt teada, aga kuid 1531. aastal tegutses see juba kindlasti. Nimelt on andmeid, et sellel aastal suri kiriku pastor. Tallinnas võitis reformatsioon kindlalt, samas pooldas saksa aadel enamasti katoliku kirikut. Olukord stabiliseerus 1561. aastal, mil Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. Rootslaste arv Tallinnas mitmekordistus ning Toomkirikus hakkas tegutsema teine rootsi kogudus. 1631. aastal otsustas Rootsi kuningas Gustav II Adolf, et endisesse Püha Miikaeli kloostrisse asutatakse gümnaasium ning et kloostrikirik antakse Rootsi kogudusele.
Kogudus alustas kohe kiriku korrastamist ja vajaliku inventari muretsemist. Vaatamata võidule Narva all 1700. aastal jõudis Rootsi aeg lõpule ning 1710. aastal olid Rootsi väed sunnitud Eestist lahkuma.
1716. aastal otsustas Eestimaa kindralkuberner, et rootsi kogudus peab oma kiriku ruumidest lahkuma ning kloostrikirikus hakkas tegutsema vene õigeusu garnisonikirik.
Kodutu rootsi kogudus pidas seejärel jumalateenistusi Tallinna saksa kirikutes, kuni koguduse käsutusse anti Rüütli tänaval asuv seegihoone. Hoonesse paigutati vana kiriku inventar ja kirik pühitseti 1733. aastal. Sellest kirikust sai Tallinna rootslaste vaimne kodu ning pikka aega oli see ainus koht, kus sai kuulda oma emakeelt.
Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas eestirootslaste jaoks kultuurilist ärkamist ning kiriku pastoraadis avati Rootsi algkool, samas asusid ka Rootsi Haridusseltsi, ajakirja Kustbon ning Rootsi Rahvaliidu kontorid.
1944. aastal pidi kogudus taas laiali minema. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941 kogetud õuduste tulemusena püüdsid paljud enne Punaarmee sissetungi lahkuda Läände.
Enne viimase laeva lahkumist kogunes kogudus kirikusse lahkumisjumalateenistusele. Sealt mindi otse laevale ning võeti kaasa nii palju koguduse vara kui kanda suudeti.
Eestisse jäänud vähestel eestirootslastel ei olnud Nõukogude seaduste järgi mingit võimalust oma kirikut säilitada, kohalejäänud pidid kurbusega pealt vaatama, kuidas nende kirik spordisaaliks muudeti. Sellises alandavas olukorras oli kirik kuni 1990. aastate alguseni. 1992. aastal, pärast Rootsi kuningapaari külaskäiku taasiseseisvunud Eestisse, tagastati kirik kaks aastat varem taastatud rootsi kogudusele. Sellest alates toimuvad Rootsi-Mihkli kirikus taas regulaarsed jumalateenistused.
Aastaarve koguduse ajaloost
1531 Esimesed kindlad andmed rootsi koguduse kohta
1631 Mihkli kloostri kirikust Suur-Kloostri tänaval saab rootsi garnisoni- ja kogudusekirik
1716 Eestimaa kindralkuberner sunnib rootsi koguduse kirikust lahkuma
1733 Rootsi kogudus kolib endise seegi ruumidesse Rüütli tänaval
1853 Õnnistatakse sisse Naissaare kabel
1897 Rootsi-Mihkli kogudusega liidetakse Pakri saared
1908 Kirikut külastab Rootsi kuningas Gustav V
1917 Kiriku pastoraadis avatakse rootsikeelne algkool
1929 Kogudust külastab Rootsi kuningas Gustav V
1932 Kogudust külastab Rootsi kroonprints Gustav Adolf
1936 Kroonprints Gustav Adolf külastab kogudust taas
1944 Kirik saab pommirünnakus kannatada. Pastoraat hävib täielikult. Kirikus peetakse lõpujumalateenistus ja enamus koguduse liikmetest lahkub Rootsi, võttes kaasa kiriku väärtesemed.
1945 Allesjäänud liikmed püüavad kogudust uuesti registreerida, kuid nende avaldus lükatakse tagasi. Nõukogude ajal tegutseb kirikus spordisaal.
1990 Rootsi-Mihkli kogudus taastatakse
1992 Kirikut külastab Rootsi kuningapaar. Samal sügisel tagastatakse kirik kogudusele ning peetakse esimene jumalateenistus.
2000 Kogudus saab esimese kirikuõpetaja pärast taastamist. Kiriku taastamine on üldjoontes lõpule jõudnud.
2002 Oma külaskäiguga 5. mail austab kiriku taaspühitsemist Rootsi kuningapaar
Kogudus täna
Koguduses on hetkel ligikaudu 300 liiget. Suurem osa neist on eestirootslased ja nende järeltulijad. Kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luteri Kirikusse ning töökeelteks on eesti ja rootsi keel.
Rootsikeelsed jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 12.
Vt ka
Kiriku ajaloost (galerii)
