Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 10. Narva

"Turist on üsna üllatunud, kui ta keset linna satub äkitselt 17. sajandisse; ta astub vaikselt mööda linna kitsaid tänavaid, mis on tekkinud möödunud aegadel, ja ei söanda kõvemini rääkida kartuses, et see nõiduslik hetk võib jälle kaduda. Kuid kui ebareaalne ümbrus ka ei tundu - need peaaegu täielikult piibliaegsed, 17. sajandi barokkehitised on üle elanud palju põlvkondi."

Tsitaat on võetud raamatust "Kas tunnete Eestimaad?", mis ilmus Tallinnas 1939. a. Raamatu kirjutas Narva linnaarhivaar Arnold Soom. Vaevalt oskas ta aimata, et Narva, mida Arnold Soom nii lüüriliselt kirjeldab, hävitatakse täielikult, ja seda mitte mingi nõiduse, vaid nõukogude pommitajate hirmsa hävitustöö tulemusel 1944. aasta märtsis. Soom ise oli 1944. aasta märtsis Narvas ja nägi oma korterist, kuidas linnaarhiivi kukkus pomm, mis muutis maja tulemereks. Pommitamiskahjustused olid väga suured, kuid sellegipoolest kavatseti linn uuesti üles ehitada. 1950-ndatel plaanid muutusid. Kunagise Põhja-Euroopa kauneima barokklinna asemele ehitati ühetaolised hallid nõukogulikud paneelmajad. Ainult mõned majad jäeti alles, üks neist oli raekoda, millest sai pioneeride palee.

Narva raekoda

Narva sai Rootsi riigi osaks tänu Pontus De la Gardie vallutustele 1581. aastal. Axel Oxenstiern leidis Narva olevat Rootsi jaoks sedavõrd tähtsa linna, et ta tegi ettepaneku teha Narvast riigi teine pealinn ja Tema Kuninglik Majesteet, s.t. kuninganna Kristina, juhiks oma suurt riiki igal neljandal aastal Narvast.

Oxenstierna plaanid ei teostunud aga kunagi. 17. sajandi teisel poolel elas linn läbi majandusliku õitsengu, mille tulemuseks oli ka ulatuslik ehitustegevus. Kõikjale Narva tänavatele ehitati linnakodanike uhked kivimajad. Linna keskele ehitati umbes 1670. aastal väga imposantne raekoda. Paekoja kõrvale ehitati sama aastasaja lõpus suurejooneline börsihoone, mis oli nii esinduslik ja kulukas, et linna raad käis Stockholmis kuninga juures hädaldamas, kuna Narva kaupmehi oli haaranud suurusehullustus. Kaupmehed vastasid, et börsihoone annab tunnistust linna heast majanduslikust seisust.

17. sajandi lõpus hakati Stockholmist tulnud initsiatiivil linna ümber uut kindlusevööd rajama. Tööd juhtis Erik Dahlberg, kes uute kindlustusplaanidega laiendas linna pindala endisest linnatuumast põhja suunas. Dahlberg kavandas uue ideaallinna. See pidi olema korrapäraste kvartalitega grupeeritud ümber peatänava, mis suubus uhkesse, kuid ehitamata jäänud Kuningaväravasse.Tööd bastionide kallal kestsid 1704. aastani, mil linn langes venelaste kätte. Bastionide uhked allegoorilised nimed - Victoria, Fama, Triumphator, Gloria jne. - viitavad seni tähtsusele, mis Narva linnal Stockholmi silmis kunagi oli.