Rootsi mälestised Eestis
Hans Lepp
Peatükk 18. Magnus Gabriel De la Gardie ehitusplaanid Kuressaares
Vaevalt oli Saaremaa saanud Rootsi riigi osaks, kui Magnus Gabriel De la Gardie sai kuninganna Kristinalt oma esimese läänistuse saarele. Sellele järgnesid teised annetused, mis kulmineerusid Kuressaare lossi ja linna läänistamisega. Tänu kuninglikule armulisusele sai Magnus Gabriel De la Gardie 1648. aastal ka Arensburgi krahvi tiitli.
Kui Magnus Gabriel nimetati Liivimaa kindralkuberneriks asukohaga Riias, käivitusid kohe ka Kuressaare lossi ümberehitusplaanid. Krahv tahtis selle muuta suurepäraseks barokklossiks. Ta saatis Riiast oma ehitusmeistri Frans Stimeri korraldusega vaadata loss üle ning seejärel töötada välja sobiv ümberehitusplaan.
Kuressaare raekoda
Samal ajal kui Stimer töötas lossis, võttis krahv Magnus Gabriel ühendust teise, tunduvalt kõrgemal positsioonil oleva arhitektiga, nimelt Nicodemus Tessiniga, et paluda temalt Kuressaare uue lossi jooniseid. Tessin viibis sel ajal Roomas ja tõenäoliselt polnud tal vähimatki aimu kohast, kuhu loss pidi ehitatama. Sellegi poolest asus ta tööle. Joonised pole säilinud, kuid saksakeelne selgitus selle kohta annab ettekujutuse Tessini suurejoonelistest plaanidest.
Tessini plaan nägi ette nii lossi kui linna uuesti ehitamise, olemasolevate hoonetega ei arvestanud ta üldse. Kirjeldus jutustab itaaliapärasest lossist kahe obeliskiga ääristatud sissesõidu, kolonnidega sammaskoja ja nissides asetsevate kujudega. Krahvi elutoad pidid tulema teisele korrusele. Pearuumideks pidid saama suur galerii ja söögisaal. Ühel pool galeriid asus krahvi korter külalistetoa, audientsiruumi, kabineti, kirjutustoa, magamistoa, õppetoa ja garderoobiga. Teisel pool galeriid asus krahvinna korter, mis suuruselt oli identne krahvi korteriga ning millest viis eraldi trepp alla pesuruumidesse. Mõned suured ruumid nagu peosaal ja kabel, olid kavandatud läbi kahe korruse.
Välimuselt pidi loss oma nelinurksete sammastega fassaadide ja alumise korruse avatud kaaristuga järgima klassikalist barokkideaali. Kuna Magnus Gabriel De la Gardie oli külastanud Kuressaaret ning kohapeal olukorda tundma õppinud, taipas ta, et Tessini plaanid olid küsitava väärtusega. Seepärast otsustas ta järgida Stimeri rahulikumat ümberehituskava, mis vana lossi lammutamise asemel nägi ette selle moderniseerimise. Paralleelselt lossi ümberehitusplaanidega hakkas kuju võtma ka uus linnaplaan. Selle kallal tegi krahv Magnus Gabriel ise arhitektitööd ning joonestas raekoja, gildihoone ja vaestemaja plaani.
Töö käivitus 1653. aastal. Alustati uute akende raiumisega paksudesse keskaegsetesse lossimüüridesse. Kaugemale ei jõutudki, sest krahv sai käsu katkestada tööd ja oodata uusi juhtnööre. Neid ei saanud ta aga kunagi. Magnus Gabriel De la Gardie sattus kuninganna Kristina juures ebasoosingusse. Kuninganna loobus troonist 1654. aastal ning otsustas kogu Saaremaa tagasi võtta ja jätta selle endale tulumaaks. Stimer lahkus Saaremaalt Läcköle, kus teda ootasid uued tööülesanded.
Mingeid otseseid jälgi De la Gardie laiaulatuslikust lossi ümberehitusplaanist ei leidu. Kuressaare uue raekoja ehitamisel 1670-ndatel aastatel järgiti seevastu põhiliselt De la Gardie'lt tulnud jooniseid.