Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 15. Bengt Gottfried Forselius

Mees, kellel oli suur tähtsus eesti keele arendamisel, oli Bengt Gottfried Forselius. 1680-ndatel aastatel hakkas ta eesti poistele tasuta lugemist ja kirjutamist õpetama. Sellega pani ta aluse eesti rahva hariduse arendamisele. 1684. aastal avas Forselius Karl XI toetusel Tartu lähedal õpetajate seminari. Haridustee selles koolis kestis kaks aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajaks. 1687. aastal otsustas kindralkuberner J. J. Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka.

Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Näitamaks, et töö tulemusi annab, sõitis Forselius kahe poisiga Stockholmi. Ta viis poisid Karl XI juurde, kus nad näitasid kuningale oma lugemisoskust. Ajaloo andmetel autasustas Karl XI neid ühe hõbemündiga.

Mälestuskivi Forseliuse seminarile Tartus.

Mälestuskivi Kambjas.

1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa. Karl XI otsustas nimetada Forseliuse rahvakoolide inspektoriks Eestimaal ja Liivimaal. Forseliusel ei olnud aga kunagi võimalust oma uude ametisse astuda, sest ta uppus 1688. a. Läänemeres teel Stockholmist koju.