Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 13. Georg Stiernhielm ja Vasula mõis

On vähe rootslasi, kes teavad, et rootsi luulekunsti isa Georg Stiernhielm elas suurema osa oma teadlikust elust Tartus ja Vasula mõisas.

Georg Stiernhielm, kelle nimi enne Gustav II Adolfi poolt aadliseisusse tõstmist oli Göran Lilja, sündis Dalarnas. Liivimaale tuli ta koos Johan Skyttega 1630. aastal. Samal aastal määrati Stiernhielm äsjaasutatud Tartu õuekohtu kaasistujaks.

Vasula

Stiernhielm, kes oli silmanähtavalt äge ja tujukas inimene, sattus ümbritseva maailmaga tihti konflikti. Ühtedel ristsetel Tartus läks ta asehaldur Fabian von Ferseniga kaklema ning järgnenud duelli käigus sai Stiernhielmi parem käsi sedavõrd õnnetult vigastada, et ta oli sunnitud kogu ülejäänud elu vasaku käega kirjutama.

Vasula mõisa ostis Stiernhielm 1636. aastal. Tartu linn oli Vasulast huvitatud ning protsess mõisa pärast Stiernhielmi ja Tartu linna vahel kestis pikka aega. Stiernhielm sai tuge esmalt Bengt Oxenstiernalt ja seejärel kuninganna Kristinalt, kes protsessi lõpetas. Kohtuprotsess läks aga Stiernhielmile nii kulukaks, et ta pidi oma teistest, linnas asuvatest mõisatest loobuma.

1640-ndate aastate algul oli Stiernhielm Stockholmis, kuid naases Tartusse 1645. aastal. 1656. aastal vallutasid ja rüüstasid venelased Tartu ja selle ümbruskonna. Ka Vasula mõis põles maha. Stiernhielm kolis koos perega Stockholmi ja ei tulnud enam kunagi Eestimaale tagasi.

Georg Stiernhielmi mälestuskivi

Vasula mõis kuulus suguvõsale 1921. aastani. 19. sajandil ehitati uus klassitsistlik mõisahoone. Eesti iseseisvusajal kasutati Vasulat põllumajanduskoolina.

1950-ndatel aastatel põles mõis ära. Alles on vaid kivitrepp. Eestis tegutseva Eestirootslaste Kultuuri Seltsi initsiatiivil püstitati 1990. aastal sellele kohale, kus oli asunud mõis, Georg Stiernhielmile mälestuskivi, mille valmistas kunstnik Ado Koch.