Rootsi mälestised Eestis

Hans Lepp

 

Peatükk 7. Vähetuntud ausammas Tallinna kesklinnas

Gustav III oli suurejoonelisi plaane. Üks neist oli vallutada tagasi Eesti, mille Rootsi 1721.aastal Uusikaupunki rahulepinguga Venemaale oli loovutanud. Eestisse saadeti maakuulajaid, kelle ülesandeks oli välja selgitada, kuidas rahvas Läänemere provintsides meelestatud oli. Rootsi naastes võisid saadikud kuningale jutustada, et talupojad olid Rootsi võimuga hästi kohanenud ja et nad meenutavad hea sõnaga Rootsi aega Eestis. Seevastu balti aadel, kes polnud unustanud, kuidas mõisate tagasivõtmine jättis neid ilma nii maadest kui privileegidest, polnud huvitatud taas Rootsi ülemvõimu alla sattumisest.

Sõjaplaanid töötas 1788. aastal välja endine preisi ohvitser Wolff. Mõte oli selles, et viia Rootsi väeüksus Eestisse, samal ajal kui põhiarmee, mis asus Soomes, marsib Peterburi peale. Rünnakuid Wolffi tehtud plaanide järgi ei toimunud aga kunagi. 1790. aasta kevadel tegid rootslased siiski kaks rünnakut Eestile. Märtsis maabus Paldiskis 60-meheline salk, kes pärast Vene garnisoni toidutagavarade rekvireerimist taandus laevale.

Mais korraldas Rootsi laevastik rünnaku Tallinnale. Kuigi rootslastel oli palju laevu, läks rünnak ikkagi luhta. Mitmed laevad sõitsid madalikule või pandi venelaste poolt põlema. Üks laev, "Riksens Ständer", jäi Aegna all põhja kinni. Kuna rootslastel ei õnnestunud seda lahti saada, panid nad ise sellele tule otsa.

Vähetuntud ausammas Tallinna kesklinnas

Peaaegu sada aastat hiljem leidis üks tuuker Tallinna lahest laeva suure ankru ja kahuri, mis arvati olevat pärit "Riksens Ständerilt". Need leiud seisavad Estonia puiesteel, meenutamaks rootslaste ebaõnnestunud katset vallutada Tallinn tagasi. Viimastel aastatel on merearheoloogid uurinud Tallinna lahe põhja ning leidnud mitu kahurit, mis kuulusid 1790. aastal Rootsi laevadele. Praegu pole niisiis enam kindel, et Estonia puiesteel olevad kahur ja ankur on pärit just "Riksens Ständerilt" ja mitte mõnelt teiselt uppunud laevalt.